Bulgaarias 2021 rebasejahi EM-i pildid ja lugu

II koht EM -l

Uudis Bulgaaria EM-i toimumisest oli meile ootamatu. Pidi ju tulema hoopis MM Serbias mis viiruse pärast edasi lükkus esialgsete plaanidega aasta võrra. Kuivõrd Eestis oli vaktsiini kätte saamine üldjärjekorras suht lootusetu, siis polnud 2021 soovi ka kuhugi reisida. Juhtus aga ime. Terviseamet sai vaktsiiniralli hoo üles ja meie oma sutsud kätte. Seetõttu oli uudis EM-st Bansko mägisuusakuurordis inspireeriv. Tekkis arvamus, et konkurents saab olema tavapärasest hõredam sest vaktsineerimisega on probleemid ka teistes riikides ja nii oligi. Kolmandiku võrra oli rahvast vähem kohal. Seega tekkis ka mõte, et EM-lt on kuld tulnud ka varem Eestisse ja sellises olukorras võib see jälle sirutamise ulatuses olla, no ja kui mul just head minekut ei ole, siis vast Kalle ja Andres ikka aitavad medali kätte saada. Seega tuli hakata ürituseks valmistuma. Valmistumiseks olid sobilikud eelkõige kaardiharjutused Tallinna Linnaorienteerumisel ja metsas turnimised orienteerumise Teisipäevakutel ning Neljapäevakutel mitmesugustel keerulise iseloomuga maastikel. See sobis. Raske valmistumisel, kerge võistlustel! Rebasejahti sai harjutatud Leedu meistrivõistlustel, eelkõige proovitud uusi peenikesi aparaate millede soetamine Saksa internetipoest maksis umbes 1000 eurot ja lihvitud nende käsitlemist võistlusolukorras. Minimaalne praktiline kogemus sai nendega omandatud. Uutel aparaatidel on fikseeritud sageduspesad ja väljatugevuse hinnang etaloni järgi, mida väljendatakse kaugusena meetrites vastuvõtjast. Võrreldes kõrva järgi kuulamisega kus on võimalik eristada algpeilingul kaugel, keskel ja lähedal asuvaid saatjaid, siis numbriline väärtus annab võimaluse võrrelda ka väljatugevuste numbrilisi väärtusi ning planeerida rebaste läbimise järjekorda lihtsamalt. Loomulikult ei suuda see aparaat aidata olukorras, kus otsesignaal jääb suure takistuse varju ja toimetada tuleb peegelsignaali järgi, siis tuleb leida olukorrale otstarbekaim lahendus oma muude võimaluste raames.

Kohale minnes oli selge, et meie parim võimalus on 2 meetri rebasejahis meeskondliku medali välja teenimiseks. Selleks pidasime plaani ja otsustasime osaleda ka M21 kategooria võistlusel, et saada kätte maastiku tunnetus ja mine tea äkki ka hea koht. Tegelikult koht oligi ju hea, ikkagi 7 koht meeskonnaga, kuid individuaalselt oli palju probleeme mis tulenesid kaardi lagunemisest rägastikus,  tehnikast ja sellest, et kogu võistlus toimus suure mäe nõlva peal, kus tekkis ootamatult palju probleeme otsenähtavuse puudumise tõttu rebastega. Probleemi tekitasid suured astangud ja pinnase ooside sarnased harjad mis laskusid mööda nõlva ja tekitasid kohati mulje nagu oleks vagude vahel, mistõttu distantsil järjekorra määramine oli füüsiliselt probleemne.

Esmalt aga selgus 3,5 MHz sprindi võistlusel, et Kalle suutis praktiliselt veatult raja läbi tormata ning teenis hõbemedali. Selle peale võis öelda, et sõidu miinimumülesanne oligi täidetud. Medal oli käes! Kalle oli Eestis treeningutel näidanud pikalt head stabiilset kiirust ja vähe vigu teinud. Sellegi poolest oli see medal meile pigem pauk selgest taevast, mida kohe kuidagi ei osanud oodata. 

Teine 2 meetri rebasejahi võistlus sai seekord tehtud M50 kategoorias. Kuigi Andres sattus halbade peegelduste otsa ja Kalle pill vedas teda kohale suuremate poognatega kui vaja aga tänu väledatele jalgadele ei akumuleerunud kaotust liiga palju, siis minul läks kõik nagu plaanitult. Võib öelda, lausa õpiku järgi. 

Mäe iseloomu arvestades teadsin, et järjekord tuleb määrata sama lageda künka pealt, kust M21 kategoorias joostes otsustasin üle tormata, ehk siis minut jooksu stardist ja seal vaikselt jalutada ning hinge tõmmata, kuna just sellelt sai kõrge usaldusväärsusega peilinguid. Peilingute võtmisel jätan, 2018 MM-l Koreas esmakordselt kasutusele võetud uuendusena, mis toona tõi mulle individuaalselt 3 koha 2 meetri rebasejahis, meelde ainult asimuudi numbri ja rebase tugevuse. Varem sai see märgitud kaardile. Uuendus võimaldab vabaneda kaardiplanšetist ja tolknevast pliiatsist. Nõrga paberiga kaardile sai tugevduseks kleebitud kaardi kogu tagaküljele kleeplint. Innovatsiooni mõte on aga selles, et ilma planšetita on kaarti lihtsam käes hoida ja oma asukohta jälgida nt pöidla asukoha abil kaardil. Lisaks on boonus selles, et ei sodi kaarti ära ja seetõttu on lihtsam kaarti lugeda kuna kritseldused ja kile peegeldused ei varjuta olulist infot kaardil ning ei tekita eelarvamust mida on võistlusolukorras raske muuta, rebase asukoha kohta. Teine oluline viga oli M21 kategoorias, et üritasin liikuda mööda räga täis metsa. Seekordne plaan oli liikuda mööda kaardil olevaid teid nagu näiteks 2006 aasta põhjamaade meistrivõistlustel, mille 2 meetri rebasejahis ära võitsin M kategoorias. Selleks oli kasu just Eestis tehtud kaarditreeningutest, et ennast kiiresti kaardil üles leida jooksu pealt ja sellest, et kaart pole soditud ning ei peegelda kilekattega planšeti või kilekoti tõttu.

Ja need valepeilingud... üks kord kaotasin sellega ca 3 minutit rebase nr 1 lähedal. Samas 3 korda oli abi naturaalsest pikkusest, käe sirutuskõrgusest sest iga antenni kõrguse sentimeeter loeb 2 meetri bändis ja abi oli ka kõrgemast künkast ning künka varjust eemaldumisest. 3 rebast võtsin ära lihtsalt asimuudiga kompassi abil peale joostes pärast lähimat peilingut. 1 kord vedas peiling 40 kraadi alt ja kadus 3 minutit. Finišisse jooksmisel oli aga abi kaardi lugemisest ja orienteerumisest mida sai hoolega terve hooaeg tehtud. Kuna võpsikus polnud aega kompassiga tegeleda, siis suur abi oli ka finiši majaka kuulamisest ja jooksul peilimisest, see hoidis fookuse paigas ja aitas kaarti õigeks sättida. Kokkuvõttes neljas koht ja meeskondlik hõbe. Kas 3 minuti kaotuse vältimine oleks aidanud 1 rebase juures kokkuvõttes kulda saada on vastuseta küsimus, sest siis oleks viimaste rebaste tsüklid olnud jooksu hetkel teised ja võinuks ka vabalt kas üle joosta või peegelduste peale rohkem sattuda. Kuna viimased rebased olid ainult mäest alla, siis seal reservi vigade jaoks mul järgi ei olnud. Maksimum neto aja kokkuhoid olnuks minut. Sellega jäänuks veel minut kullast puudu. Peamiselt jäi kuld ikkagi jooksu kiiruse taha. 99 kiloga aga annab mägede pehmetel nõlvadel turnida. Siin on järgmisteks võistlusteks veel reserve mida mobiliseerida kui soov on veel medalile jõuda.




 





























Süsteem koosneb karastatud klaasist torudest, mis on üksteise sisse kinnitatud. Nendevaheline ruum on vaakum ja võimaldab soojuskadusid minimeerida. Vaakumtorukollektorite puhul ei pea töövedelik olema antifriis. Süsteem toodab sooja vett kuni 18° C ja pilves ilmaga. Külmakindlus -30° C. Kuuma vee paak on isoleeritud 65 mm paksuse polüuretaaniga, mis minimeerib soojuskadusid. Sel viisil hoitakse paagis olevat kuuma vett pikka aega. Suvel võib temperatuur tõusta 95°C ja talvel 55°C. Kroom-nikkel veepaak
Vaakum päikesekollektor SFA-330. Süsteem koosneb karastatud klaasist torudest, mis on üksteise sisse kinnitatud. Nendevaheline ruum on vaakum ja võimaldab soojuskadusid minimeerida. Vaakumtorukollektorite puhul ei pea töövedelik olema antifriis. Süsteem toodab sooja vett kuni 18° C ja pilves ilmaga. Külmakindlus -30° C. Kuuma vee paak on isoleeritud 65 mm paksuse polüuretaaniga, mis minimeerib soojuskadusid. Sel viisil hoitakse paagis olevat kuuma vett pikka aega. Suvel võib temperatuur tõusta 95°C ja talvel 55°C. Kroom-nikkel veepaak.






















































































Bulgaaria pealinn Sofia tegi 30 elektribussi ja kümne laadimisjaama hanke. Tellimus läks Bulgaaria-Hiina pakkumiskonsortsiumile Chariot Motors ja Higer Bus, mis oli võidukam Solarise pakkumisest. Nagu teatas Kagu -Euroopale spetsialiseerunud uudistesait SeeNews, sõlmis Sofia avalik elektritranspordiettevõte  ostulepingu Chariot Motorsi ja Higer Busi pakkumiskonsortsiumiga. Oma pakkumises oli konsortsiumi hinnaks 30 sõiduki ja kümne laadimisjaama jaoks ette näinud 17,2 miljonit eurot. Teine pakkuja, Poola bussitootja Solaris, olevat oma mudelite ja laadimistaristu eest nõudnud 23,5 miljonit eurot. Chariot elektribussina turustatavates sõidukites kasutatakse ka Saksamaalt pärit tehnoloogiat. 12-meetrises bussis on võimalik 2 ajamit: Siemensi tsentraalselt paigaldatud elektrimootor võimsusega 180 kW, PSM pakub kuni 28,00 Nm pöördemomenti ja on kombineeritud ZF-teljega. Alternatiivina on saadaval ka süsteem, millel on kaks 125 kW rattarummumootorit ZF -lt.seenews.com, chariot-electricbus.com





 




https://chariot-electricbus.com/cmproduct/12m-ultracapacitor-chariot-e-bus/ 
Mudel: Chariot e-buss KLQ6125GEV3
Aku : superkondensaator 20kWh/40kWh Aowei Ultra-capacitor 720V1000F laadimisaeg 5-10 minutit ? Max kiirus: 70 km/h
Max energia kulu: 1,16 kWh/km Keskmine energia kulu:0,95 kWh/km
Võimsus: 234 hj

Elektribussi pantograaf lõpppeatuses laadimiseks Hiina firmalt ACME Technology. Laadimisaeg ca 8 minutit lõppjaamas pantograafi kaudu.







Kommentaare ei ole: