Kuvatud on postitused sildiga Raadioorienteerumine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Raadioorienteerumine. Kuva kõik postitused

kolmapäev, juuli 29, 2020

Eestile kuldmedal Leedu meistrivõistlustelt raadioorienteerumises


Kasutasime ära koroonaepideemia madalseisu ja osalesime Eesti paremikuga Leedu MV-l ärajäänud Leedu veteranide rebasejahi ja edasilükatud Serbia MM asemel. Serbia MM toimub seniste teadete põhjal järgmisel aastal. 

31.7-2.8 toimus 62 Leedu meistrivõistlus rebasejahis võistluskeskusega Vilniuse Ülikooli Moletai Observatooriumis ja radadega observatooriumi ümbritsevate järvekeste vahel.
Kaardid on näha siin:
Raadioorienteerumises 31.7
W55 Aari     Talver 1 koht
M50 Andres Talver 2 koht
M50 Andres Viira   3 koht

Rebasejahis 144 MHz 1.8
W55 Aari Talver 2 koht

Rebasejahis 3,5 MHz 2.8
M50 Andres Talver 2 koht
M50 Kalle  Kuusik 3 koht
W55 Aari     Talver 2 koht
TÄIENDATUD 4.8.2020 - Finišiprotokollide väljavõtetega postituse lõpus








3,5MHz rebasejahi tulemused:


Veel pilte 

























Fotod 1-3 pildistas Maret Viira
Foto 4 pildistas Andres Talver
Fotod 5-19 pildistas Tarmo Gede
          Fotod 20-31  tõmmised Vilniuse ülikooli raadioklubi ja ARDF klubi „Laputė“ protokollidest

reede, september 20, 2019

Rogla ARDF EM 2019

Foxoring tulemused 3.9.2019: Andres 13, Tarmo 22, Antti 28.

Sprindi tulemused 4.9.2019:Andres 18, Tarmo 32, Antti 41.

144 MHz rebasejahi individuaalsed tulemused 7.9.2019: Andres 18, Antti 38, Tarmo - üle kontrollaja.
144 MHz rebasejahis tuli Eesti meeskond viimasele 14 kohale.

3,5 MHz rebasejahi tulemused 5.09.2019: Andres 20, Tarmo 24, Antti 36.
3,5 MHz rebasejahis tuli Eesti meeskond 9 kohale.

Võistluste kõik tulemused on väljas ka siin: https://ardf.darc.de/contest/19090307/19090307.htm
Tarmo, Andres ja Antti Rogla ARDF EM-l

Aastad pole vennad :)
2018 aasta oligi väga hea. Eeldused eelmise aasta eduks olid olemas varasemate aastate heade tulemuste näol ja samuti seetõttu, et enamus kohale sõitnud eestlastest olid esimest aastat M50 kategoorias, mis andis vanemate võistlejate seas väikese eelise. See aasta varasem edu ei kordunud.

Tagantjärgi analüüsides võib öelda, et seekord polnud mingit lootust. Olud ei pakkunud meile sobivaid šansse mida realiseerida. Lisaks oli ka füüsiline vorm eelmise aastaga võrreldes nõrgem.

Kuigi jämedas plaanis sai kopeeritud eelmise aasta aklimatiseerumise programmi, siis see kahjuks sobivat mõju ei pakkunud sest täpselt võistluste ajaks pöördus ilm eestimaiseks ning soojema kliimaga harjumine ei omanud seekord tähtsust. Nimelt 2018 Korea MM-ks sai aklimatiseerumise tagamiseks võetud ette nädalane puhkereis Jaapanisse. Teatavasti algab seal aasta pärast olümpia ja seega on enne üritust hea kui on olemas üritusega miski tegusam kontakt. Programmi sai mahutatud vanima kiirrongi liinil sõit Tokyost Shinkanseniga Kyotosse, mis rajati 1964 ja nende linnade vaatamisväärsustega tutvumine. 
Osaka kindlus
Lend Osakast Busanisse Lõuna-Koreas toimus nädal enne taifuun Jebi saabumist Osaka lennuväljale ja selle sulgemist maaühenduse sillaga toimunud laevaõnnetuse ja lennuvälja üleujutuse tõttu
Busan
Seekord sai aklimatiseerumise programmi ringreisi teostatud Sloveenia põhjanaabri Austria pinnal marsruudil Viin-Graz-Hallstatt-Salzburg-Ramsau (Dahcsteini mäe juures)-Salzburg-Viin.
Aklimatiseerumine Dachsteini liustikul Ramsau lähedal
Osaka kindluse sõpruslossis Eggenberg Grazis on säilinud vanim seinapilt Osakast enne 1615 aastat. 
Osaka kindluse sõprusloss Eggenberg Grazis
 Auto sai renditud Euroopa 2003 aasta kultuuripealinnast Grazist. 
Euroopa 2003 aasta kultuuripealinnast Graz, musta värvi "siil" sai valmis selleks ajaks.
Kui Jaapanis sai proovitud ära ajalooline pehme ja mugav unistuste rong, mis oli eeskujuks Rail Baltica ideele siis Austrias sai proovitud järgi reaalsus, mille sarnane saabub tõenäoliselt Eestisse aastal 2026. 
Raudteemuseum Semmeringi raudtee alguses Mürzzuschlagis, Austrias
Viinist välja ja tagasi Doonau äärde sai sõidetud rongiga. 

Viin Doonau kaldal
Viinist Roglasse ja tagasi Viini jälle autoga.
Rogla droonivaates


kolmapäev, jaanuar 17, 2018

Rebasejahi võidud 2017 aastal

Eesti meeskond koosseisus: Andres Talver,  Kalle Kuusik ja Andres Viira.  Foto: Tarmo Gede
Eesti meeskond
koosseisus: Andres Talver,
Kalle Kuusik ja Andres Viira.
Foto: Tarmo Gede
2017 aasta Euroopa ARDF meistrivõistlused toimusid Leedu pikima jõe Nemunas (937 km - sellest Leedus 359 km) äärses, kunagisest tsaari-Venemaa mineraalvee- ja ravimudakuurordist välja kasvanud, armsas kuurortlinnas Druskininkais. Seda linna külastas President Arnold Rüütel 13 aastat tagasi riigivisiidi käigus. Nagu Leedus tavaks oli linn ja selle ümbrus täis palju puuskulptuure. Eestiski on puuskulptuuride meisterdamine iga aastaseks tavaks muistse eestlaste linnuse asukohas Varbola Puupäevadel. Mõni aasta tagasi Varbola linnusest 17 km eemal toimunud minu suguvõsa kokkutulekul tuli jutuks, et Haapsalu kuurortlinnas elanud vanatäditütremees Viktor oli Druskininkaist pärit eestistunud leedukas.  Nüüd sai oma silmaga veendutud, et sealne ümbrus meenutab väga Eestit ja Pirita jõe ja Haapsalu ümbruse parkmetsi, seetõttu pole mingi ime kui Eesti tüdruk suutis leeduka Eestis ära kodustada. Kuivõrd loodus on meie tingimustega tõesti väga sarnane, siis oli tegemist Eesti rebasejahtijatele strateegilise eelisega mida oli patt kasutamata jätta. Võib öelda, et tegu oli kodumetsaga. Leedukad on eestlasi viimastel aastatel usinalt võõrustanud ja pakkunud meile kord aastas väga häid rebasejahi treenimisvõimalusi veteranide võistlustel.

Druskininkai sanatoorium.  Foto: Tarmo Gede
Druskininkai sanatoorium.
Foto: Tarmo Gede
Pannes selle kõik kokku, siis peab ütlema, et sealsed tingimused olid ideaalsed korralikuks medalisaagiks, võõraid ja segavaid faktoreid oli minimaalselt, eluase täispansioniga sanatooriumi hotellis tegi seal olemise igavalt sanatoorseks. Ainuke faktor mis tuletas meelde, et me oleme Eestist eemal oli aegajalt Zapadiks harjutavate suurtükiväelaste meile „au andmise" kõmakad. Ja veel, metsad olid täis seeni, mis olid pea 10 korda suuremad kui Eestis nägema oleme harjunud. Võimalik geenimutatsiooni pärand 1986 aasta Tšernobõlist. Lõõgastumiseks oli valik suurem kui meie ajagraafik tutvuda võimaldas. Mainida võiks siiski Druskininkai veepark SPA-d mille meeldejäävaimaks osaks oli 22 sauna, kus igas ühes olid erinevad temperatuurid ja õhuniiskuse kombinatsioonid mis võimaldas valida staažikamatel külastajatel just täpselt omale sobivaima. Meie rõõmuks jäi saunade kiire „degusteerimine“ 1,5 tunni jooksul. Plaanis oli ka veekeskuse kõrval köisraudteega ühendatud Baltikumi ainsa aastas 365 päeva avatud mäesuusakeskuse külastamine, kuhu olid treeninglaagrisse saabunud isegi Norra suusatajad, kuid see tegevus jäi siiski tiheda võistlustega seotud programmi tõttu ära. Kuurordis on ju teatud rutiin, millest peab kinni pidama ja pealegi vanuse lisandumisega suureneb ka taastumiseks vajaliku aja hulk. Suusakeskuses võis 460 m pikkuse raja nautimiseks rentida mäesuusa või lumelaua varustuse. Köisraudteega sõitmise huvilistele on tipus avatud kohvik, kust avanevad suurepärased vaated Neemenile ja kuurortile.

Randumispaik Neemeni ääres.  Foto: Tarmo Gede
Randumispaik Neemeni ääres.
Foto: Tarmo Gede
 Vabal päeval oli ilm sügiseselt kõle ning seepärast oli laevaekskursioon mööda Nemunast mitte just kõige teravam mõte. Selle aja oleks võinud vabalt veeta suusatades. Reis viis, viimase päeva jooksumaastiku vastaskaldal olevale, XVII - XIX sajandil Liškiavas paiknenud dominiiklaste kloostrisse, Kolmainu kirikusse ja kultuurikeskusesse. See on sealkandis suhteliselt kohustuslik programm, kuhu viidi ka President Arnold Rüütel oma visiidil. Randumispaigast 440 m ülesvoolu Druskininkai suunas Neemeni kõrgetel kallastel seisab XV sajandil rajatud Leedu suurvürstide kindluse torni rohtunud vundament,  mille pealisehitus oli veel XIX sajandil jõe pealt nähtav. Kindlus rajati Vytautas Suure (1392–1430) poolt, kes sündis Leedu suurvürsti Gediminase poja Trakai vürsti, Leedu suurvürsti Kęstutise pojana ja mõnevõrra laiendas Gediminase poolt ühendatud Leedu riiki Balti merest Musta mereni. Seega Leedu olulise mehega seotud maamärk.

Andres Talver. Foto: Leedu ARDF
Andres Talver.
Foto: Leedu ARDF
Leedu EM-i tulemustest on ilusaim siin juures olev mitteametlik medaliarvestus. Kuigi individuaalseid medaleid saime meeskondlikust rohkem, oleme tabelis meeskondlikus arvestuses siiski koha võrra kõrgemal 6. positsioonil. Vähe sellest, et  oleme üle paljude aastate medalitega "pildis", oleme seekord lausa tugevad keskmikud.  Individuaalselt õnnestus tabelis isegi edestada väga suure medalisaagi kogunud leedukaid ja meeskondlikult trügisime pikalt ette ka slovakkidest, kes samas individuaalarvestuses tegid medalisaagis väga uhke tulemuse. Kuigi selle siin toodud medalitabeliga pole midagi suurt peale hakata on seda ikkagi 2017 aastat meenutades tore vaadata. Ja et keegi ei arvaks meist liiga hästi, siis uuel aastal kahjuks Andres Talver ei näe võimalust Eesti au kaitsmiseks. Järelikult võime ka kõikidele MM medalivõimalustele 2018 aastal kirjutada 0-i ringi ette ära, kuivõrd ilma temata pole meil mingitki võimalust.

Individuaalse arvestuse medalid
 Maa      
Kuld
Hõbe
Pronks
CZE
11
12
15
RUS
11
8
9
UKR
6
8
8
BLR
3
2
-
SVK
3
1
1
KAZ
2
1
1
EST
2
1
-
LTU
1
5
4
BUL
1
2
-
GER
1
1
2
HUN
1
1
2
POL
1
-
1
SWE
1
-
1
NED
-
1
-
SUI
-
1
-
ROU
-
-
1
Meeskondliku arvestuse medalid 
Maa       
Kuld
Hõbe
Pronks
CZE
9
7
1
RUS
5
5
7
UKR
3
5
4
LTU
2
1
3
SWE
2
-
-
EST
1
-
-
GER
-
2
2
HUN
-
2
-
BUL
-
-
1
BLR
-
-
1
SVK
-
-
1
Andres Talver  ja Andres Viira stardi ootel.   Foto: Leedu ARDF
Andres Talver  ja Andres Viira
stardi ootel. Foto: Leedu ARDF










2 m laineala peilingaatorid. Foto: Leedu ARDF
2 m laineala
peilingaatorid.
Foto: Leedu ARDF





























80 m laineala peilingaatorid. Foto: Leedu ARDF
80 m laineala
peilingaatorid.
Foto: Leedu ARDF

Nagu tehnikaspordis kombeks, sõltub heade tulemuste saavutamine heast tehnilisest ettevalmistusest. Nõukaaegsete vastuvõtjatega pole kaasajal midagi peale hakata. Loomulikult kummitab tehnikaspordis ka pidevalt tehnika altvedamine, mis sunnib erinevate pillimeistrite tooteid proovima ja vahetama. Parimatel seadmetel on sisse ehitatud elektroonilised kompassid nagu näha nuppude asetusest 2 m laineala peilingaatorite pildil "Superfox 145 DX" vastuvõtjal. Tänapäevastesse GPS kelladesse annab keelatud „dopinguna“ lisada „rebasejahi“ äpi, mis esimese 5 minuti peilimiste abil rehkendab välja rebaste asukohad ja kauguse sportlasest. Loodetavasti keegi selliseid kontrollimatuid vidinaid ei kasuta. Müstika valdkonda kuulub juba see, et viimased aastad hakkab stardis Ukraina sõpradelt pärit pillimeistri toode tööle minuti kuni 15 minutise viitega. Samas testimistel töötab seade laitmatult... Seega jah, tehnika mängib tulemuste vormistamisel väga olulist rolli. Õnneks on väga tugeval tasemel orienteerujaid sellel spordialal napilt. Ala teeb neile vähe huvitavaks tõik, et hästi treenitud sportlase korraliku jooksu tulemus sõltub paljudest tehnilistest nüanssidest. Ainuke võimalus raadiospordi populariseerimisel ja massidesse viimisel on raadioorienteerumise ja sprindi võistluste kolimine 11 m rahvalainealas CB27 (Citizen Band 27) "E" bändile. See muidugi eeldaks uut tehnikat.

Keskel  Eesti meeskond koosseisus: Andres Talver, Kalle Kuusik ja Andres Viira. Foto: Tarmo Gede
Keskel  Eesti meeskond
koosseisus: Andres Talver,
Kalle Kuusik ja Andres Viira.
Foto: Tarmo Gede
Leedus toimunud raadioamatööride ARDF-raadioorienteerumise Euroopa meistrivõistlustel võitis meestest Andres Talver 3 kuld- ja ühe hõbemedali 50+ eakategoorias. Neist 3 medalit olid individuaalses ja üks kuld meeskondlikus arvestuses. Meeskonna arvestuses tulid Andresele lisaks Euroopa meistriteks 144 MHz klassika rajal ka Andres Viira ja Kalle Kuusik. Talver teenis oma individuaalsed kullad raadioorienteerumises ja 144 MHz klassikas ning hõbeda sprindis.

Keskel Andres Talver. Foto: Tarmo Gede
Keskel Andres Talver.
Foto: Tarmo Gede

Euroopa ARDF meistrivõistlustel osalenud eestlaste tulemused:
·        Raadioorienteerumine M40 kategooria 13 koht  Gede, Tarmo 1:23:36
·        Raadioorienteerumine M50 kategooria 1 koht Talver, Andres 56:40; 13 koht Viira, Andres 1:11:16; 17 koht Kuusik, Kalle 1:18:28
·        Sprint M40 kategooria 16 koht Gede, Tarmo 23:31; 19 koht Lukats, Antti 27:29
·        Sprint M50 kategooria 2 koht Talver, Andres 18:38; 10 koht Viira, Andres 20:40; 19 koht Kuusik, Kalle 24:11
·        Klassika (3,5 MHz/80m) M40 kategooria 22 koht Gede, Tarmo 1:20:32; 28 koht Lukats, Antti 1:32:19
·        Klassika (3,5 MHz/80m) M50 kategooria 16 koht Viira, Andres 58:32; 25 koht Talver, Andres 1:04:55; 28 koht Kuusik, Kalle 1:05:35
·        Klassika (144 MHz/2m) M40 kategooria 31 koht Lukats, Antti 1:40:21; 32 koht Gede, Tarmo 1: 44:22
·        Klassika (144 MHz/2m) M50 kategooria 1 koht Talver, Andres 40:01; 8. koht Viira, Andres 49:31; 19 koht Kuusik, Kalle 1:00:37

Tulemuste lingid: http://www.ardf2017.lt ; https://dbsportas.lt/ee/varz/2017187 ;http://ardf.darc.de/contest/17090509/17090509.htm
Kalle Kuusik ja Andres Viira  ootavad stardiaega. Foto: David Williams
Kalle Kuusik ja Andres Viira
ootavad stardiaega.
Foto: David Williams

Pildid: https://www.facebook.com/pg/ardf2017/photos/



Andres Viira, Tarmo Gede, Antti Lukats,  Andres Talver ja Kalle Kuusik tähistavad tordiga meeskondlikku kulda Simtalape Kepyklele kohvikus Druskininkais.  Foto: Kalle Kuusiku erakogu
Andres Viira, Tarmo Gede, Antti Lukats,
Andres Talver ja Kalle Kuusik tähistavad tordiga
meeskondlikku kulda Simtalape Kepyklele kohvikus
 Druskininkais.
Foto: Kalle Kuusiku erakogu